Eesti siga
Siga on Eesti rahva elus alati olemas olnud:
jooksnud taluõuedes, põõnanud sulunurgas ja katnud laua.
Kvaliteedimärk Eesti Siga
näitab, et Rakvere värske liha tooted on eestimaist päritolu ning valmistatud heast ning kvaliteetsest Eestis kasvatatud sigade lihast.
Kihlepa farm, Pärnumaa
Eesti siga annab tööd ja leiba
Eesti kliima sobib seakasvatuseks ja sead kasvavad hästi, nii annab seakasvatus eestimaalastele tööd ja aitab maapiirkondades elu alal hoida. Lisaks seakasvatajatele toob see leiva lauale ka näiteks Eesti teraviljakasvatajatele ja söödatootjatele, kellelt tuleb suurem jagu sigade toidukraamist.

15 kg Eesti inimese aastasest tarbitud sealihast tuleb Rakvere Farmidest.

Eesti inimene sööb aastas keskmiselt ära 32 kg sealiha, millest ligi pool on Rakvere Lihakombinaadi värske liha ja lihatooted.

40% Eestis kasvatatud nuumsigadest kasvab Rakvere Farmides.

Eestis kasvatatakse aastas sisetarbimiseks ligikaudu 640 000 nuumsiga, kellest üle 250 000 kasvab Rakvere Farmides. Sigu kasvatatakse Eestis nii palju, et liha jätkub kõigile eestimaalastele ja jääb veel ülegi. Nii rändab osa elussigadest ja sealihast teistessegi riikidesse.

280 kg jõusööta kulub Rakvere Farmides ühe sea suureks kasvatamiseks.

Kokku söövad Rakvere Farmide sead aastas u 85 000 tonni jõusööta, millest 70 000 tonni on kodumaine teravili, mis tuleb Eestimaa põldudelt ja on kasvatatud Eestimaa talunike poolt. Jõusöödast toodetakse Eestis ligi 99%. Sigade toiduks kasutatakse ka üle 60 000 tonni piimatööstuses ülejäävat vadakut.

Kuidas siga kasvab?
Ekseko farm, Viljandimaa

Sigadelgi on omad sõimed ja lasteaiad

Siga jõuab oma pooleaastase elu jooksul elada kolmes eri laudas ja süüa kuut eri tüüpi jõusööta vastavalt oma kasvutsükli astmele. Eri vanuses sigadele on ette nähtud omaette söötmisnormid, et tagatud oleks kasvamiseks vajalik energiahulk, proteiin, aminohapped, vitamiinid ja mineraalid.
KUU
1,5
KG
0 1 2 3 4 5 6

Imikpõrsas: 1,5–7 kg

Põrsas kaalub sündimisel 1,5 kg ja elab 1 kuu emise juures. Esimeseks toiduks kohe peale sündi on väärtuslik ternespiim ja ka seejärel on peatoiduks just emisepiim. Alates 7. päevast hakkavad imikpõrsad saama spetsiaalset põrsaste lisasööta.
Kihlepa farm, Pärnumaa
°C
Vaata, kui soojas Rakvere sead elavad

Sigade kasvamisel on väga oluline õige ruumi temperatuur: jahedas laudas kulub osa söödast saadavast energiast kehatemperatuuri hoidmiseks, mitte aga juurdekasvuks, kuhu see tegelikult minema peaks. Liiga soojas aga kaob sigadel söögiisu ja juurdekasv väheneb jälle. Kõige kõrgemat temperatuuri vajavad imikpõrsad sünnihetkel u 35 °C, seejärel võõrdepõrsad 19–25 °C, nuumikutel aga piisab 18 °C.

Seda, kas temperatuur on sigadele sobiv, saab määrata ka lihtsalt sigu jälgides. Kui sead lamavad üksteise kõrval, on temperatuur neile just paras. Külmas sigalas ronivad sead üksteise otsa kuhja, et sooja hoida. Liiga soojas sigalas aga hoiduvad sead sulus lamades üksteisest eemale või lesivad hoopis sõnnikualal, et üleliigsest soojusest vabaneda.

Suluplaan

Erinevalt levinud arusaamast on sead väga puhtad loomad. Oma eluaseme jaotavad nad kolmeks piirkonnaks ise, inimene aitab vaid kaasa sobivate tingimuste loomisel.

Sigade elukäik numbrites

Üks kult annab umbes
1500
doosi spermat aastas.
Üks spermadoos sisaldab
3
miljardit spermi 85 ml tuubis.
Ühe emise tiinestamiseks kulub
6
miljardit spermi ehk 2 tuubi.
Emis seemendatakse
8-9
kuu vanuselt esimest korda.
Korraga viljastub umbes
20
munarakku.
Emise tiinusaeg kestab ligi
4
kuud (3 kuud, 3 nädalat, 3 päeva).
Ühes perekonnas on keskmiselt
12
tugevat ja tervet põrsast.
Kokku annab emis
7
pesakonda põrsaid.
Emise elu jooksul on see 7×12 ehk
84
põrsast ja hilisemat nuumsiga.
Emis imetab põrsaid keskeltläbi
20
korda päevas.
Kuue kuu pärast kaalub siga
112
kilogrammi (nuumaaja lõpuks).
See teeb keskmiselt
600
grammi juurdekasvu päevas.
  • 0
  • 0
  • 0
  • 0
Ekseko farm, Viljandimaa
Kuidas elu Rakvere seafarmides käib?
Sigade kasvatus on rangelt kontrollitud

Loomakasvatust reguleerivaid norme ja standardeid on nii Eesti kui Euroopa Liidu tasandil terve hulk, tegelikkuses tähendab see aga lihtsalt seda, et sigadele tuleb tagada hea, puhas ja mugav elamine. Seda me Rakvere Farmides ka teeme.

Esimese Eesti põllumajandusettevõttena juurutasime kvaliteedijuhtimissüsteemi ISO 9001, mis tagab, et me oleme orienteeritud kvaliteedile, kõik meie tegevused on dokumenteeritud ja kontrollitavad; ning Euroopa Liidu keskkonnajuhtimissüsteemi ISO 14001, millega vähendame seakasvatuse keskkonnamõjusid ja tagame sigadele kvaliteetsed elamistingimused.

Lisaks oleme juurutanud töötervishoiu- ja tööohutuse juhtimissüsteemi OHSAS 18001, mis näitab, et me hoolime oma töötajatest, nende tervisest ja oleme loonud võimalikult ohutu töökeskkonna.

Rakvere Farmide head tööd tunnistab ka Veterinaar- ja Toiduameti iga-aastane kontroll, mis on meie sigalate tingimused heaks kiitnud.
Ekseko farm, Viljandimaa
Meie sead
Head nuumsead on ikka mitmest tõust kokku saanud.

Yorkshire, Landrace ja Duroc

teevadki kokku Rakvere Farmide sea. Mitme tõu ristandid kannavad endas eri tõugude parimaid omadusi ja on üldiselt vastupidavamad kui puhtatõulised sead.

Yorkshire

LOE LÄHEMALT

Yorkshire ehk suur valge

  • kikkis kõrvad
  • tugev kehaehitus
  • õhuke pekipaksus
  • valge karvkate
  • kõrge viljakus
  • hea piimakus
  • hästi arenenud emainstinkt

Landrace

LOE LÄHEMALT

Landrace ehk peekon

  • lontis kõrvad
  • pikk kere
  • eriti õhuke pekipaksus
  • valge karvkate
  • väga kõrge viljakus
  • väga hea piimakus
  • väga hästi arenenud emainstinkt

Duroc

LOE LÄHEMALT

Duroc

  • eriti tugev kehaehitus
  • pruun karvkate
  • hea vastupanuvõime haigustele
  • maitsev liha
  • eriti suur seljakarbonaad
  • läbikasvanud küljeliha ehk peekon
Lutsu farm, Põlvamaa
Rakvere Farmid
Rakvere sigu kasvatatakse üle terve Eesti.
Rakvere Farmide sead kasvavad üle Eesti 22 farmis. Nuumsigade kasvatamisel kasutatakse Rakvere Farmides kaht viisi: osa põrsaid kasvatatakse suureks Rakvere oma nuumafarmides (45%), teised põrsad antakse kasvatada lepingulistesse nuumafarmidesse (55%).